Michael Thonet ja painutatud mööbel

Michael Thonet oli  mööblidisainer ja suur painutatud mööbli valmistamise  innovaator. Oli ärimees, kes tegi revolutsiooni mööblitootmises. Alustas mööbli masstootmist tavatarbijale  taskukohase hinnaga.

Michael Thonet sündis 2. juulil 1796. aastal Saksamaal , väikses jöe-äärses linnakeses Boppardis . Tema isa  Franz Anton Thonet oli parkal.  Abiellus 1820-ndal aastal Anna Grahs`iga, kellega tal oli seitse  poega ja kuus tütart.

Mööblitisleri õpilasena õppis  ta oma kodulinnas.   1819- lõi  Boppardis oma mööblitöökoja. 

1830- hakkas katsetama vineeride ja painutatud mööbliga.  Selle tulemusena valmis Boppardi lamineeriud puidust tool.

1837 - omandas  Micheismühlie liimitehase, mis valmistas liimi tema tootmisprotsessi jaoks ja andis tootmises sõltumatuse.

1840 -  Katsed patendeerida painutatud mööbli tehnoloogiat Saksamaal luhtusid. Sama juhtus Inglismaal, Prantsusmaal ja Venemaal (1841).                                                                 

 1841 näitas Thonet oma mööblit  Koblenz`i kunstiühingu  näitusel, kus tema innovatiivsus  äratas tähelepanu prints Richard Meternich`s, kes kutsus ta ta 1842. aastal Viini. Kuna Thonet firmal olid finantsraskused, siis müüs ta firma maha jal kolis  koos perega Viini.

1842-1846 - Järgmised viis aastat töötas ta uusrokokoo interjööride  kallal Lichtensteini lossis. Sel ajal tegi Thonet koos oma poegadega koostööd Carl Leistleri firmaga, kes valmistas Lichtensteini lossis  parkettpõtandaid. Thonet`d  tegid  lossile  parkettpõrandad ja toolid.

1849-ndal aastal hakkas  Michael Thonet koos oma viie pojaga uuesti mööblitöökojas  valmistama painutatud mööblit. Samal ajal hakkasid ka teised mööblitegijad  kasutama puidu painutamist ja kopeeriti Thonet`i tooteid, sellepärast märgistas Thonet oma toodangu sissepressitud märgiga tooli alaküljel.    1849 – valmis  Tool nr.1, mis valmistati vürst  Schwarzenberg i   palee aia jaoks . See oli revolutsiooniliselt uudne  lähenemine  ka selle poolest, et koosnes moodulitest, millest sai kokku panna teisi mööbliesemeid.

Tool nr.1                   

1851 – saavutas edu ja sai Londoni mööblinäitusel „Viini toolide“ eest pronksmedali.

1853 – lõi koos oma poegadega uue firma „Gebrüder  Thonet“ (Vennad Thonet).

Thonet mööblivabrik 19. saj lõpul.

 

1856 – oli auruga kõvervormideks painutamine täiuslikult välja arendatud ja valmis masstootmiseks. Eksporditi isegi Lõuna Aafrikasse. Kuna auruga painutamiseks sobis kõige paremini pöögipuit , siis loodi samal aastal uued vabrikud  Ungarisse ja Moraviasse (Tšehhi), kus olid suured pöögimetsad. Edust tiivustatuna avas Thonet müügisalonge üle  Euroopa (kaasaarvatud Moskvas) ja USA-s (New Yorgis ja Chicagos). 1870-ndaks aastaks tootis Thonet Viini firma ennekuulmatu koguse toole, see oli 400 000 tooli aastas.  Tellimuste hõlbustamiseks avaldas mitmekeelse kaubakataloogi, kus olid sees kõik nummerdatud mudelid.

1859 – Loodi  Tool nr.14. Tänapäeval tuntud  kui „Viini tool“ või „Viini kohviku tool“. Nimetati ka „Toolide tooliks“.  1930-ndaks aastaks oli seda müüdud 50-miljonit tooli, mis tegi sellest maailma enimmüüdud  tooli mööbli ajaloos. On tootmises tänapäevani.

Tool nr.14

 

1867 -  Kuldmedal  Pariisi  maailmanäitusel.

1871 -  Peale Michael  Thonet surma hakkasid ettevõtet juhtima tema pojad. Nad jätkasid uute vabrikute rajamist.

1913-ndaks aastaks oli firmal „Gebrüder Thonet“  6400 töötajat ja toodeti 1,8 miljonit mööblieset aastas.

Firmana tegi „Vennad Thonet“ läbi kõige olulisemad arengud kaasaegses disainis.  Kuigi tegevus katkes mitmel korral, elas frma üle mitmed murrangulised sündmused nagu maailmasõjad. Firma on tänapäevalgi jäänud perefirmaks. Peakorter asub  Frankenbergis, mida juhib viies ja kuues põlvkond Thonet`sid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Thonet oskas viia loova disaini masstootmisse. Tema uuenduslikkus ja avatud meel mööblitootmises avaldasid suurt  mõju  maailma mööblidisainile. Tema  toole müüakse edasi, need on endiselt kunstimuuseumides ja tema masstootmise ideid kasutatakse tänapäevalgi.